X

Ajaleht - Saarte Hääl
12. november 2013

Mardilaupäeval avatud Soela sadamas on 42 paadikohta
Autor: Aare Laine

Ajaloolise Soela sadama asukohale ehitatud nüüdisaegse multifunktsionaalse sadama põhikai mahutab 20 ja ujuvkai 22 alust. Pammana poolsaare uus merevärav ja võrgukuur avati pidulikult laupäeva pärastlõunal.

“Tänast tunnet on raske sõnades väljendada. See on rõõmupäev kogu poolsaare rahvale,” ütles sadama heaks vaimuks kutsutav Aksel Auga. Põline randlane meenutas aega, kui Murika merest püütud räimekogused Soelasse toodi. Praegu sadamakapteni ametit pidava Auga sõnul on kala paari aasta taguse ajaga võrreldes taas rohkem.

“Kui sadam hakkas ilmet võtma, siis tuli ka kala,” tõdes Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Viiekümneliikmelise Soela sadama seltsi juhatuse esimehe Margus Pajuste ettekandest sai avamisele tulnud arvukas seltskond täpse ülevaate nii ehituse käigust kui ka kogu kompleksi maksumusest.

Viis aastat tagasi loodud MTÜ Soela Sadama Selts võttis põhieesmärgiks uue sadama rajamise. “Kui kinnisvaraarendajate jaoks on kolm tähtsat asja asukoht, asukoht ja asukoht, siis väikesadama jaoks on olulised inimesed, inimesed ja asukoht. Meie inimesed on kõik tublid. Seltsi kuuluvad ka suvesaarlased. Ühistegevus on meid liitnud. Igaüks meist on andnud oma panuse selle sadama ja võrgukuuri valmimisse,” toonitas seltsi juht, ettevõtja ja Leisi vallavolikogu liige Pajuste.

Sadama rajamine läks maksma 393 051,87 eurot. PRIA kalandusfond toetas Leisi valla ettevõtmist 318 384,05 euroga ja Leisi valla panus oli 74 364,29 eurot. Võrgukuuri ehitamine maksis 72 983 eurot. Sellest 50 007 eurot annetasid seltsi liikmed. Leaderi programmist saadi toetust 13 790 eurot ja vald aitas 9186 euroga.

Sadama territoorium sai mustkatte. Akvatooriumist välja kaevatud ligi 4000 kantmeetrit savimoreeni kuhjati mõnesaja meetri kaugusele lastele kelgu- ja suusamäeks.

Peaehitaja oli AS Kuressaare Ehitus. Ettevõtte juhi Tõnu Toompuu sõnul oli Soela sadam Kuressaare Ehitusele üldse 27. vesiehitis. “Midagi erilist selle sadama ehitamisel ei olnud. Vahest võib mainida seda, et sulgesime muulidega sadama akvatooriumi, et ala paremini süvendada,” märkis Toompuu.

Sadama akvatoorium süvendati kahe meetri sügavuseks. Ennekõike on sadam rajatud kohalike kalurite tarvis, aga selle multifunktsionaalsus võimaldab vastu võta ka külalisjahte ja -kaatreid. Margus Pajuste oli veendunud, et juba järgmise aasta navigatsioonihooajal saavad nad külalistele sadamas ka vajalikke teenuseid osutada.

Soela sadamat teati juba mitu sajandit tagasi. 18. sajandil asusid Soelas ka Punase Risti päästejaam ja piirivalvekordon. Sadama lähistel on vana kiviehitis, mis on kasutusel olnud nii elamu, piirivalvurite maja kui ka soolalaona.

Hiiumaalt saarlastele kingitust tooma ja häid sõnu ütlema tulnud Tärkma sadama seltsi liige, ametilt Saku õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein andis teada, et tuleval aastal saab valmis ka Tärkma sadam. “Meil oli Soela sadama rajamisest palju õppida. Kindlasti aitavad naabersaarte sadamad kaasa hiidlaste ja saarlaste vaheliste sidemete avardamisele,” toonitas Kastein.

Avamistseremoonial peeti kingituste ja tänusõnadega meeles nii ehitajaid kui ka kõiki neid, kes sadama rajamisele kaasa aidanud. Külla tulnud mardisandid naerutasid puupüsti täis võrgukuuri publikut päevakohaste naljade ja trikkidega.

Sadama pidulik avamine

Ajaleht - Meie Maa
11. november 2013

Sadam avati vihma, tuule ja martidega
Autor: Veljo Kuivjõgi

Laupäeval kell 16, kui üle saja inimese oli kogunenud Soela sadama pidulikule avamisele, hakkas poole tunni pärast vihma sadama ja vali tuul puhuma. See olevat ühe sadama jaoks hea märk. Hea märk on ka mardisantide avapeol käimine.

“Päriselt ei saa vist ükski sadam valmis, meil on ka Soelas veel tegemist piisavalt, aga sadama hüdrotehnilised tööd on lõpetatud,“ kinnitas MTÜ Soela Sadama Seltsi juhatuse esimees Margus Pajuste Meie Maale. Viis aastat on selts tegutsenud ja kahes etapis projektitoetust saanud seni 386 000 eurot, lisaks on 50- liikmelise seltsi liikmed panustanud 50 000 euro ringis oma raha.

“Leisi vald sai PRIA-st Euroopa Kalandusfondi toetusraha kaks korda, lisaks sai MTÜ ujuvkai jaoks kalandusfondist raha, paar korda oleme MTÜ nimel saanud ka LEADER külameetmest raha võrgukuuri jaoks. Kevadeks jääb üks väiksem projekt, mis Saarte Kalandusest sai heakskiidu, magevee saamiseks puurkaevu rajamiseks. Siis saab kai pealt lisaks elektrile võtta ka joogivett. Sadama akvatooriumi mõõdistus ja faarvaatri navigatsioonimärgistus jäävad samuti kevadeks,“ teatas Pajuste.

Soela sadamasse peaksid saama sõita kuni kahemeetrise süvisega laevad, eilne veetase näitas sellest 30 cm üle, suvel oli paraku samapalju alla. “Eelmisel aastal oli veetase pidevalt kaks meetrit, aga tänavu suvel oli hästi madal veeseis.“

Tänavu oli 15 paati pidevalt Soela sadamas ja järgmisel aastal on seltsi liikmed toomas lisaks paate, kokku tuleb 20 või enam alust.


Sadam 40 alusele

“Ruumi jätkub ka külalistele, meie sadam mahutab 40 alust. Soela Sadama Seltsi kuulub hulganisti ka suvesaarlasi, suvekodude omanikke, on kaks soomlast, üks väliseestlane, kes elab Kanadas. Need liikmed osalevad aktiivselt talgutel ja mis seal salata, ka rahaliselt toetavad tõsiselt meie seltsi,“ teatas juhatuse esimees.

Margus Pajuste on ka seda meelt, et kui Soela sadam ükskord niivõrd populaarseks saab, et 40 paadikohta kõik hõivatud, saab muuli äärde ka ujuvkai panna. Kuna Soela sadam on Leisi valla avalik sadam, võivad kõik valla elanikud ka oma paadi Soelas vette lükata. Ühe päeva eest teenustasu ei võeta, see algab teisest päevast. Seltsi liikmete aastane liikmemaks oli seni 20 eurot ja selle maksu eest võib seltsi liige aasta läbi oma paati sadamas hoida.


Võrgukuuri hoone tehti oma raha eest

Soela sadama võrgukuur, milles on paar üldist panipaika ja 20 paadiomanike panipaika, lisaks veel 44- ruutmeetrine saal, läks maksma üle 60 000 euro, millest 50 000 panustasid seltsi liikmed. “Paadiomanikud panid oma pokside eest 34 000 eurot, need paaditarvikute panipaigad on nende isiklikus kasutuses. Seltsiruumis saame koolitusi läbi viia, kui vaja, ka sünnipäeva pidada või mida iganes,“ arvas Pajuste. Enamuse ehitustöödest tegi Kuressaare Ehitus, aga ka Eesti Teed, Sipresse OÜ ja teised.

Sadama avamiseks oli 25 meetri pikkune sadama logodega lint, mille küljest võisid kõik soovijad endale tükikese lõigata. Avamislindi lõikasid läbi Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, vallavolikogu esimees Andrus Kandima, Saarte Kalanduse juhatuse esimees Aarne Põlluäär ja Soela sadama kapten Aksel Auga.


Sadama pidulik avamine

Kanal 2, Reporter

Kommentaarid (1)

1000 tähemärki jäänud

Tagasi või

  • neptun
    Näidake rohkem pilte avapeost.

Arhiiv