Head seltsilised!
Mõte Soela sadama kõrtsi ajaloo jagamiseks tekkis Ennol genealoogia uuringute käigus: kohturaamatutes tuhnimine tõi sedavõrd põnevaid leide, et nende üksnes endale jätmine oleks patt. “Tore on teada saada, kuidas elasid siin kohalikud inimesed 150 aastat tagasi”, selgitab Enno abikaasa Imbi. Muuhulgas huvitas Ennot, mis asjaoludel sadama kõrts oma tegevuse lõpetas. Etteruttavalt olgu mainitud, et 1902. aasta saartelehest leitud vastus annab taas aimdust saarlaste keevalisest temperamendist.
Soela kõrtsi mainitakse ajalooürikutes juba 1870. aastal, kui sealses kroonuteenistuses olnud Lätist pärit agar ajateenija Mikkel Ozolin õppis ära eesti keele ja hakkas peale ajateenistust kõrtsipidajaks. Kõrtsis ja kõrtsi ümber juhtus nii mõndagi. Tolleaegsed kohturaamatud räägivad, kuidas kõrtsi aken katki sai, kuidas hiidlase ülikallis kell (töölise kuupalka väärt) puruks peksti ning kuidas vaieldi, kes oma mõrrad kelle sihile pannud on. Muuhulgas selgub kohturaamatutest, et head pedagoogilised tavad olid ka toona au sees: laste peale karjumise eest võis saada kolm päeva kartsa. Enno Raasuke on Soela Sadama Seltsi liige aastast 2008. Tule tutvuma Soela ajalooga!
