MTÜ Soela Sadama Selts asutati 21. novembril 2008. aastal Leisi vallamajas. Selts loodi kohaliku kogukonna poolt, et taastada ning arendada vana Soela kalasadamat. Seltsi liikmete arv on kasvanud 13 asutajaliikmest tänaseks 48-ni. Sadam on kogukonna keskus, kus peale merelkäigu ja kalapüügi kohtutakse ka lihtsalt suhtlemiseks ning peetakse koos ühiseid tähtpäevi.
Kui tunned suuremat huvi Soela sadama seltsi tegemiste ja plaanide vastu, siis võta ühendust seltsi esimehe Margusega telefonil 5031581 või meiliaadressil info(ät)soelasadam.ee.
Seltsi liikmed
| Juhatus | Õie Valma | |
| Priit Nurk | Allan Pulk | Ahti Rattasep |
| Urmas Metsamaa | Riho Pors | |
| Margus Pajuste | Veino Metsamaa | |
| Andreas Kurta | Kalev Tabri | Jarek Koppel |
| Marek Meri | Ivar Käes | Ain Süld |
| Jyrki Sammalisto | Reet Grevel | |
| Liikmed: | Viljo Tapio Venäläinen | Ilmar Tennokese |
| Roland Randefelt | Meelis Pitk | |
| Uku Sillaste | Aili Küng | Tarmo Kiisk |
| Mattis Tabri | Enno Raasuke | Ivar Suurkivi |
| Arvo Kuusk | Arno Kuusk | |
| Raul Maripuu | Andres Maripuu | |
| Rain Uussaar | Thomas Laleicke | |
| Aivo Tabri | Rein Olesk | Birgit Laleicke |
| Elmo Ermann | Ingus Palits | |
| Aksel Auga | Peeter Truverk | Sven Tehu |
| Erkki Raasuke | ||
| Marko Trave | ||
| Vallis Alliksoon |
Sadama ajalugu
Soela sadama ajalugu ulatub vähemalt 800 aastat tagasi. Läti Hendriku andmeil rajasid taanlased 1222. aastal praeguse Soela sadama lähistele mere kaldale kivist linnuse. Enne lõplikku linnuse valmimist lõhkusid saarlased linnuse maha, “jätmata kivi kivi peale”.
Et Soela sadam on Hiiumaale kõige lähem sadam, siis on sellel olnud suurem tähtsus kui teistel ümbruskonna sadamatel. Tsaari armeel oli näiteks Soelas piirivalvekordon. Tsaari valitsusel oli isegi plaan ehitada Soelasse raudtee.
1918-1940. a kuulus Soela sadam Eesti Vabariigile. Sellel ajal kasutati sadamat nii reisijate üleveoks Hiiumaale kui ka aktiivseks kalapüügiks. Punase Risti egiidi all töötas sadamas alates 1926. a Keiserliku Päästeseltsi Merepäästejaam.
Nõukogude perioodil kasutati sadmat peamiselt kalavastuvõtupunktina. 1949. a moodustati Soelas kalurikolhoos “Sotsialismi Majak”. Hiljem ühineti kolhoosiga “Jüriöö” ning veelgi hiljem kolhoosiga “Kommunism”.
1968. a lõpetas sadam tegevuse ning kalurid viidi üle Varese sadamasse. Viimased muulide korrastustööd ja süvendamine tehti sadamas üle 20 aasta tagasi.
