X

29. mail toimub Kuressaare Raegaleriis meie seltsi liikme Reet Greveli raamatu esitlus. Kõik huvilised on väga oodatud!

"Raamat on neile, kes armastavad loodust ja kunsti.
Võite näha, et savis, puidus ja kivis on peidus huvitavaid kujundeid, isegi lugusid. Tuleb ainult värve, fantaasiat ja oma käsi kasutades aidata neil esile tulla.
Ja see on lõbus! Uskuge mind!
Kas tulemuseks on kunst või tore meelelahutus, on igaühe enda otsustada. Autor elab Saaremaa looduses ja ei kujuta elu ette ilma armastuse, mere ja spordita."

Reet Greveli raamatu

Internetiavarusest leitud video, kus meie sadam on pildile jäänud. Autor on teinud väga ilusaid võtteid!


Maanteeameti Lääne regiooni juht Enn Raadik teatab heast ja kauaoodatud otsusest - 2014. aasta suvel saab mustkatte alla 2,9km pikkune lõik Meiuste ja Soela vahel.

"Kuna tee-ehitusobjektid on hangetel tulnud natukene odavamalt kätte, kui me eelarves arvestasime, siis panime selle vaba raha eest regiooni igasse maakonda mingeid töid juurde,” ütles Enn Raadik.

Pikemalt on uudisest juttu Saarte Hääles.

MTÜ Saarte Kalandus on tunnustanud toetuse vääriliseks Leisi valla (koostöös Soela Sadama Seltsiga) projekti "Soela sadama rekonstrueerimise III etapp - sadama vesivarustus ja navigatsioonimärgistus". See tähendab, et juba sellel suvel hakatakse puurkaevu rajama ning vesivarustust ehitama. Sadama akvatoorium ja sadama suudmeala saavad täpselt mõõdetud ning paigaldatakse sadamasse ohutult juhatavad toodrid.

Toetuse vääriliseks on osutund ka seltsi taotlus seltsiruumi siseviimistluse lõpetamiseks. See tähendab tuuletõkete paigaldamist, soojustust ning kena laudise paigaldust seintele ja lakke. Hoiame pöidlad peos, et osa töid oleksid teostatud juba jaanipäevaks.
Head Soela sadama seltsi liikmed!
 
Möödanikuks on saanud seltsi hooaja alguse kaks olulist üritust - seltsi üldkoosolek 19. aprillil ja kevadtalgud 3. mail.
 
Üldkoosolek
Tänud kõigile seltsiliikmetele, kes koosolekul osalesid, ja samuti neile, kes saatsid volituse.
Eriline tänu Angelale ja Vallisele külalislahkuse eest!
Üldkoosolek kinnitas 2013. a. majandusaruande ja pani paika plaanid tänavuseks aastaks.
 
Kevadtalgud
Tänavused kevadtalgud sadamas oli suur kordaminek!
Talgutest võttis osa 29 seltsiliiget koos pereliikmetega, kokku 43 talgulist, lisaks veel mitu väikest abilist.
Lisaks sellisele suurele hulgale heatujulistele talgulistele saatis meie üritust suurepärane kevadilm, kõik kohalesaabunud said ka esimese päikesejume näole. Kuna kõik talgulised olid saabunud töövahenditega, alates rehadest kuni ekskavaatoriteni, sai tehtud suur hulk erinevaid töid, ning sadam sai uue ja värske väljanägemise. 
 
Peamisteks töödeks, mis talgute käigus tehtud said, olid:
- ujuvkai käigupoomide remont ja paigaldamine
- lipuväljaku silumine ja kividest puhastamine, mullaga katmine
- ringide mullaga katmine
- 13 meetri pikkuse betoonäärise katmine terrassilaudadega
- välikäimla paigaldus supelranna lähedale
- võrkpallipostide ja -võrgu paigaldus
- võrgukuuri ribiseina lattide immutamine
- murukülv ja rullimine
- 4. valvekaamera paigaldus
Lisaks oli Urmas talgupäevaks valmistanud 2 pinki betoonkaile.
 
Järgmisi talguid jäid veel ootama supelranna piirkonna haljastuse lõpuleviimine, telkimisplatsi vee ärajuhtimine ja haljastus, võrgukuuri ribiseina lõpetamine, ilupõõsaste istutamine, drenaazhi paigaldus.
 
Lisaks neljatunnisele töölustile saime nautida head seltskonda ja rikkalikku talgulauda. Tänud sadamakaptenile Akslile suitsuahvenate eest, palju tänu Terjele ja Rolandile eriretsepti järgi kohapeal valminud maitsva paella eest, tänud Priidu perele väga hea kalasupi eest, ja tänud samuti ka teistele, kes oma hõrgutistega talgulauda rikastasid!
 
Talgute lõpul avas sadamakapten selleaastase sadamahooaja. Kõik alused on sadamasse oodatud. Sel aastal me kaikohti ei loosi, püüame võimalusel säilitada eelmise aasta kohad, seltsiliikmete uute aluste püsikohad palume kooskõlastada sadamakapteniga.

Nagu üldkoosolekul kokku lepitud, loeme aktiivseks sadamahooajaks sel aastal perioodi 16. juuni - 24. august. Sel ajavahemikul püüame ka osutada sadamateenuseid, töötab abikapten jne. Kuni 16. juunini püsivalt kedagi sadamas ei ole.
 
Talgukoosolekul tutvustas Ene oma muuliotste märgistuse kavandeid, ja kohalviibinud seltsiliikmete erilise heakskiidu pälvisid stiliseeritud vitsmõrra kujulised muuliotsamärgised. Need kavandid võtame aluseks sadama navigatsioonimärgistuse projekti koostamisel. Kavandid paneme tutvumiseks välja seltsiruumi seinale.
 
Suur tänu kõigile talgutel kaasalööjatele!
 
Tänud kõigile toetajatele!
 
Seltsi juhatuse nimel,
Margus
 
PS. Meie talgupäevast oli juttu ka ajalehes Meie Maa.

2014 kevadtalgud

...Rapid Gallery Loading...
17.04.2014

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo allkirjastas väikesadamate võrgustiku kava aastateks 2014-2020.

„Me soovime muuta mere avatumaks inimestele. Selle lähenemise võtmeks on väikesadamate arendamine. Eestil tuleb luua korralikku teenust pakkuvate väikesadamate võrgustik, mis võimaldaks teenindada nii turiste aga oleks ka väärikaks mereväravaks oma inimeste jaoks,“ ütles Palo.

Kava keskendub Eesti väikelaevaturismi potentsiaali efektiivsele rakendamisele ja sellega määrati kindlaks üksteisest kuni 30 meremiili kaugusel olevate sadamate võrgustik, mille arengut riik toetab. Parema kvaliteedi tagamiseks on sadamatele koostatud ka soovituslik mereturismi teenusstandard. Eesti kui mereturismi sihtkoha tugevdamiseks on oluline suurendada lähiturgudel teadlikkust Eesti rannikul ja saartel paiknevatest sadamatest ja neis pakutavatest teenustest. Olulised on ka sadamate lähedal asuvad turismi- ja vaba aja veetmise võimalused, samuti veebipõhise ligipääsu tagamine usaldusväärsele navigatsiooni- ja meteoroloogilisele infole.

Kontseptsiooni kohaselt koosneb Eesti väikesadamate võrgustik 63st suuremat arenduspotentsiaali omavast sadamast. Hetkel on Eestis ca 25 väikesadamat, mis suudavad pakkuda  mereturistile kvaliteetset ja mitmekesist teenust. Aastaks 2020 soovitakse suurendada selliste sadamate arvu 50ni ning tõsta Eesti sadamaid külastavate väikelaevade arvu 20. tuhandeni. Võrgustikku arendatakse etapiviisiliselt. Esmalt soovitakse võrgustikku arendada seal, kus täna puuduvad tavalisele merematkajale sobiva vahekaugusega sadamad. Teiseks eesmärgiks on väikesadamate rekonstrueerimine ja teenuste parandamine lõikudel, kus sadamad on suuresti lagunenud või ebapiisava sügavusega. Viimasena arendatakse sadamatevõrku Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul. 

Väikesadamate arendamist  perioodil 2014-2020 toetatakse läbi EASi kokku 7 miljoni euroga. Uue väikesadamate toetusprogrammi tingimused on koostamisel ja programmi esimene etapp eelarvega 2 miljonit eurot avatakse lähikuudel. Täiendavaid võimalusi väikesadamate finantseerimiseks loovad kujundamisel olevad Eesti-Läti ja Eesti-Vene piiriülese koostöö programmid ning Kesk-Läänemere programm aastateks 2014-2020. 

Väikesadamate võrgustiku arendamine toob meile rohkem mereturiste, tõstab rannaäärse elukeskkonna kvaliteeti ja arendab kohalikku ettevõtlust. Võrgustikku kuulumine lubab üksikutel väikesadamatel oma potentsiaali paremini ära kasutada ja suurendab sadamatesse tehtavate investeeringute tasuvust. 

Lisainfo:  http://www.mkm.ee/merenduspoliitika

Sadama seltsi üldkoosolek toimub 19. aprillil algusega kell 16.00 Allika Villas, Meiuste külas. Pävakorras on 2013. aasta aruande ülevaatamine ja vastuvõtmine ning 2014. aasta tegevused ja ettevõtmised. Plaanime ka kevadtalgute tegevusi. Kõik seltsilised on oodatud! Kui aeg ei peaks sobima, siis saab lihtkirjalise volituse alusel anda enda hääleõiguse mõnele teisele seltsi liikmele või juhatuse esimehele.

Hea tava kohaselt loodame üldkoosoleku ajaks koguda kokku käimasoleva aasta liikmemaksud. Seltsi IBAN konto number on EE102200221045316622.

Seltsi juhatuse koosolek toimub 28. märtsil. Kui on teemasid, millest juhatust teavitada või millega tuleks üldkoosoleku planeerimisel arvestada, siis palun nendest teavitada juhatuse esimeest.

Head kevade ja 2014. aasta navigatsioonihooaja algust!


Eelmisel aastal hakkas rüsijää sadamakaidele kuhjuma apriili lõpus. Urmase postitus on tehtud 23. aprilli. Täna on 7. märts ning sadama kaamera näitab, et suur vesi on juba jääst vaba. Põhjamuulil on natuke jääsodi. Akvatooriumis paistab veel mõningast jääd. Millal saab esimese aluse vette lasta?

Kas hooaja varajane algus?
Meremess

MESS ON AVATUD: 
Reedel, 14. märtsil 12:00 – 19:00 
Laupäeval, 15. märtsil 10:00 – 18:00 
Pühapäeval, 16. märtsil 10:00 – 16:00

Reede, 14. märts

15:00 Rahvusvaheliste paadimesside tutvustus
Kaaskorraldajad: EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) ja Eesti Väikelaevaehituse Liit
Kõnelejad:
- Martin Hirvoja, EASi juhatuse liige
- Peeter Sääsk, Eesti Väikelaevaehituse Liidu juhatuse liige
- Rūta Ryliškienė / Lina Astrauskaite, Expovizija (Vilnius)
– Boot Düsseldorf messi esindaja Baltimaades
- Mari-Ann Rebane (Saksa-Balti Kaubanduskoda) - Hanseboot messi esindaja Baltimaades
- Eero Raun, EAS ekspordidivisjon

17:00 Mereseire
Keskkonnaseirest merel räägib Alvar Räägel

Laupäev, 15. märts

11:00 Väikelaevajuhi koolituse tutvustus-sissejuhatus Rene Kalmaru (Tallinn Bay Boating)

12:00 Mereside esitlus ja seminar teemal „„Tallinn Radio“ pakutavad meresideteenused“
Mereside, RIKS’i poolt pakutavad teenusepaketid ja SRC’ga seonduvad küsimused. Jüri Grigorjev (RIKS)

13:00 Purjejahi ja meeskonna ettevalmistus pikemaks merereisiks
S/Y Stella-Maris osales 2012 aastal üle Atlandi kulgenud ARC regatil. Kuidas aga tavalisest lõbusõidu purjejahist sai ookeani ületuseks sobiv avamere purjekas ja kuidas peaks pikemaks meresõiduks valmistuma jahi meeskond, sellest jutustab lähemalt Virko Püss (Sailing.ee)

14:00 Herkki Haldre purjereis ümber Kap Hoorni 100 aastat vanal kuunaril Tecla (Holland)
Esimest korda peale 1949ndat aastat sõitis taaskord traditsiooniline ja ehtne, kaubalaevaks ehitatud purjelaev vanal viljaveomarsruudil üle Lõunaookeani ümber Kap Hoorni, nii nagu seda sajandeid tehti, kuid peale Panama kanali valmimist laevad enam nendes ohtlikes vetes ei seila – välja arvatud mõned hullud purjetajad. Kajsamoori kapten Herkki Haldre oli Hollandi kahemastilise kuunari Tecla meeskonnas sellel ohtlikul 7000-miilisel retkel Uus-Meremaast üle Vaikse ookeani, ümber Kap Hoorni kuni Urguaini. Praeguse seisuga on maailmas vähem kui 200 elusolevat inimest, kes on purje jõul ümber Kap Hoorni seilanud.

15:00 Eesti purjelaevadest ja purjelaevanduse ajaloost – Herkki Haldre (kuunar Kajsamoor) ja Ain Tähiste (Hiiu Halulaev)
Seminari ja küsimuste-vastuste vormis anname ülevaate Eesti ajaloolistest purjelaevadest enne ja nüüd. Kuidas on juhtunud, et mererahvana maailmas tuntud eestlased muutusid vahepeal kartulirahvaks? Ja millised tuuled praegu puhuvad…

16:00 Noorte purjeõpe ja rahvusvahelised purjeõppevõimalused Noorte purjeõppest ja The Tall Ship Races avamere regattidel purjetamisest kõneleb Madis Rallmann
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostamas Eesti väikesadamate võrgustiku arendamise kava.

"Kavaga määratakse kindlaks kuni 30 meremiili vahemaa kaugusel olevate sadamate võrgustik, mille arengut riik toetab, ja koostatakse soovituslik mereturismi teenusstandard, mis aitab kaasa võrgustiku ühtse kuvandi loomisele. Eesti kui mereturismi sihtkoha positsiooni tugevdamiseks on oluline ka teadlikkuse suurendamine lähiturgudel Eesti rannikul ja saartel pakutavatest mereturismitoodetest, -teenustest ning kohapealsetest ajaveetmisvõimalustest, samuti veebipõhise ligipääsu tagamine usaldusväärsele navigatsiooni- ja meteoroloogilisele infole.

Kava elluviimisest tulenev positiivne mõju väljendub rannaäärse elukeskkonna kvaliteedi tõstmises ning kohaliku ettevõttluse arengus. Väikesadam ei ole reeglina majanduslikult tasuv, kuid läbi sadama piirkonda tulnud turistide poolt tekitatud käive muudab sadamad sotsiaalmajanduslikult tasuvaks. Väikesadamate aktiivset kasutust väljaspool Eesti lühikest navigatsiooniperioodi aitab parandada sadamates pakutavate teenuste ringi laiendamine - lisaks turismisadama funktsioonidele nt kohalike kalurite teenindamine, väikelaevade remont ja hooldus, aluste ületalve hoidmine, noorte ja täiskasvanute koolitamine, spordi- ja kultuuriürituste läbiviimine jne. Võrgustikuna käsitlemine lubab üksikutel väikesadamatel oma potentsiaali paremini ära kasutada ja ühtlasi suurendada sadamate infrastruktuuri tehtavate investeeringute tasuvust."

Kahjuks Soela sadam Eesti väikesadamate võrgustiku kavaga kaetud sadamate hulka ei pääsenud. Kuna meie lähedal on parvlaevaliiklusega seotud, sügavamad ning hea navigatsioonimärgistusega sadamad (Triigi ja Sõru), siis on see valik mõistetav. Meie võimaluseks on teha Sõru ja Triigi sadamaga head koostööd, arendada Soela sadama tingimusi ja teenuseid ning hoida väikesadamate arendamise kaval silm peal. Ehk tekib meil võimalus sellega liituda kunagi tulevikus.

Väikesadamate võrgustiku arendamise kava peamised dokumendid:
- Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014 - 2020
- Lisa 1 Väikesadamate standardid
- Lisa 2 Väikesadamate nimekiri
- Väikesadamate nimekiri andmetega
- Väikesadamate võrgustiku koosseisust väljajäänud sadamad
Saaremaal toodetud paat Fred 25 näitab oma võimeid talvistes tingimustes. Kas selline võiks olla uus Soela - Sõru parvlaev?


Arhiiv