X

Urmas saatis mõned pildid tänasest suurest tööst. Idatuuled on akvatooriumi mererohtu ja muud sodi täis kandnud. Seltsilised tegid suurepärast tööd, et rohi põhja ei langeks ja seal mudaks ei saaks.

Akvatooriumi puhastamineAkvatooriumi puhastamineAkvatooriumi puhastamine

Sõru Regatt ja Sügislaat 24. septembrilSõru Regatt ja Sügislaat 24. septembril

Veeteede Amet

1. septembril 2016

Tallinnas, Valge tn 4

Tänase tarkusepäeva puhul tuletame kõigile veeliiklejatele meelde, et ohutu meresõidu üheks eelduseks on korrigeeritud navigatsioonikaartide olemasolu. Sestap tuleb veeliiklejal oma navigatsioonikaarte jooksvalt korrigeerida ja joone peal hoida. Iga kuu esimesel kuupäeval ilmub eesti- ja inglisekeelne võrguväljaanne  "Teadaanded Meremeestele", mille II osa sisaldab kaardikorrektuure, mille igaüks saab täpselt ka oma navigatsioonikaartidele kanda.

Seekordses, 1. septembri "Teadaanded Meremeestele" väljaandes on muuhulgas palju korrektuure, kus kaartidele tuleb märkida ajaloolisi vrakke. Väljaande lisades on toodud kaardikorrektuurid niisugusel kujul, mille saab välja trükkida ja oma navigatsioonikaardile kleepida.

Seekordsete teadaannete Lisas 1 on uus Lohusalu sadama plaan, mis tuleb välja trükkida ja kleepida kaardiatlase "Eesti merekaardid 2. osa Väinameri. Suurupi poolsaarest Saaremaani (2013, 2015)" lk 43 senise Lohusalu sadama plaani asemele. Lisas 2 on aga Soela sadama plaan, mis tuleb välja trükkida ja kleepida sama kaardiatlase juurde lisalehena (kuna varasemalt seda sadama plaani seal ei olnud). Kuigi väljaanne "Teadaanded Meremeestele" ilmub kord kuus, uuendatakse navigatsiooniteavet ja kantakse korrektuurid elektroonilistele kaardirakendustele pidevalt, jooksvalt. Maa- ja merekaardirakenduses või nutimeres on enamasti juba kõik korrektuurid sisse viidud enne või samal ajal, kui need "Teadaannetes Meremeestele"  ilmuvad.

"Teadaanded Meremeestele" ilmus ka aastatel 1918–1940 ning pärast taasiseseisvumist hakkas Veeteede Amet neid taas välja andma 1994. aastast, esialgu paberkandjal, nüüd siis ainult võrguväljaandena. Siinkohal toome ära ka ühe Ühendkuningriigi hüdrograafiaameti soovitatud video, kus näidatakse, millega ja kuidas kaardikorrektuure ise teha.

 

Lugupidamisega

Priit Põiklik

kommunikatsioonijuht

Veeteede Amet

tel 620 5525, 505 5222

Allikas: Saarte Hääl / Mehis Tulk 23.08.2016

Väikesadamate arengu ning kogukondliku tegevuse tunnustuskonkursil on 14 nominendi seas ka kolm Saaremaa valda.

Merekultuuriaasta 2016 ja riigihalduse minister Arto Aas kuulutasid kevadel välja konkursi väikesadamate arengu ning kogukondliku tegevuse tunnustamiseks, mille eesmärk on tõsta esile Eesti rannakülade ja saarte rolli väikesadamate arendamisel. Välja antakse kolm võrdset preemiat suurusega 3000 eurot. Lääne-Saare vald osaleb konkursil Karala külaelu arendamise seltsi ja Roopa sadamaga, Leisi vald Soela sadamaga ja Salme vald on preemiaväärilisena esile toonud Salme jõesadama, Läätsa paadisadama, Lõmala sadama ja Lodja sadama Rahustes.

Väikesadamate arengu ning kogukondliku tegevuse tunnustus määratakse juriidilisele isikule, seltsingule või kohaliku omavalitsuse üksusele, kes on osalenud oma piirkonna väikesadama arendamisel, lähtudes kogukondlikust huvist.

Konkursile esitati kokku 14 nominenti üle Eesti, tulemused tehakse teatavaks koos preemiaraha üleandmisega septembri lõpus.

Hindamiskomisjoni kuuluvad rahandusministeeriumi riigihalduse ministri nõunik Madis Timpson, rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse osakonna talitusejuhataja Kaire Ööbik, merekultuuriaasta 2016 algataja Urve Tiidus ja Eesti väikesadamate arenduskeskuse juhatuse liige Kati Kukk.

 

Soela
silmapiiri triip
poolitab taeva ja maa
laev sõidab läbi   (R:Grevel)

Ja nii ongi kui lähed Soelasse. Üks joon kauguses ja väike laevuke, mis libiseb mööda joont ükskord ühele poole ja teine kord teisele poole.

Aga kui jääd sinna pikemaks, näiteks nädalaks, siis hakkad nägema ka pisemaid asju, mis omakorda võivad Sind panna mõtlema palju suuremate teemade üle.

Sellel sadamal on oma nägu. Iga asi või ese, mis sadamas on, on kellegi käe või mõttega puudutatud. On need siis Ene lillepeenrad ja muulimärgid, kus ühel kalal on hambad ammuli, Reeda kivilepatriinud ja puupurjekad, Arno muulirajad, Enno saareplankudest lauad või miski muu – kõigele on hing juurde pandud. See sadam on nende inimeste nägu, kes seal toimetavad.

Ühel hommikul minnes Riinuga kohvikuust lahti tegema, olid Reet ja Arno juba seal, tegelikult juba palju varem, sest oli ilus hommik. Arno püüdis kala ja Reet aerutas. Enne kümmet jäime nende kuuri ukse ette trepimademele istuma. Ja jutt hakkas veerema. Rääkisime nende viimastest raamatutest. Olin neid salamisi sadamas juba varem sirvinud. Rääkisime, kust mõtted tulevad, kuidas nad vormuvad, miks mõned jäävad, aga mõned kaovad, kuigi oleks tahnud, et jääks. Kuidas Juhan Liiv tajus Peipsi järve laineid ja kirjutas luuletuse „Üle vee“ ja kuidas Reet pani Soela lained oma rütmiga oma  luuletusse. Millised kriukad peitis Arno oma illustratsioonidesse. Rääkisime „Prantsuse lastetoast“ ja millised võiksid olla tänapäeva hariduse põhitõed. Lõpuks hüppas  Reet püsti ja tõi kuurist paberi, kuhu oli joonistatud linnu kuju ja küsis: „Kas teate, kust see pärit on? Näe siit!“ Jah, tõesti. See lind oli olnud meie vahel kogu selle aja, põrandalaua mustri sees, aga mae polnud seda märganud.

Ega Arno polnud nendel päevadel ainus kalastaja. Tõsisematest kalameestest käis ka Peeter ja Randvere papi. Igaühel oma püügi filosoofia. Randvere mees sai eelmine aasta 10. augustil hea saagi ja arvas, et see kehtib ka sellel aastal, Peeter harrastas kannibalismi meetodit, pani ahvenale venna liha konksu otsa, Arno aga püüdis suuri ahvenaid suurte vihmaussidega. Tal oli üks nipp veel, aga seda ta ei avalikustanud. Saagiga läksid koju kõik.

Kuigi ilmad nädala vältel olid muutlikud, vihmapilved vaheldusid ületaeva vikerkaartega, leidsid tee sadamasse karvane sajajalgne, kivikest võrguniidis tassiv ämblik ja vene, läti, leedu, soome, poola, saksa ning itaalia keelt kõnelevad inimesed. Bolognast pärit külastajate arv oli muljet avaldav, sama kui nende poolt ära söödud Karja Pgariäri saiad ja teekoogid. Suurte itaalia perede kõlav laulev jutt veeres tundide kaupa üle Soela kai. Sakslased viskasid randa pikali ja otsustasid, et Tallinn võib neid veel ühe päeva oodata. Aga aeg ajalt nad  küsisid, et kas me ise ikka teame kui suurepärane koht see siin on.

Reedene päev oli teatripäev. Margus küll kahtles, kas sadam võiks olla teatrilava, aga ilm pööras kuivaks ning soojaks, seltsiruumi aknad said Riinu ja Kaspariga kõrvale lükatud, publikut tuli just toolide jagu ning Taritu näitetrupp oma säravate ja kroonitud näitlejatega esitas tõelist klassikat, Tšehhovi „Juubelit“. Proloogiks etendusele oli Taritu meesansambli kontsert ja epiloogiks tõeline juubelitort, millest suutäie sai iga kohaletulnu. Peale etenduse lõppu ei tahtnud keegi koju minna, ei külalised ega kodused. Viimane teema, mis enne südaöist „Head, ööd“ lahkumislaulu, oli tähelepanek, et Soelas puuduvad kõrged aiad, väravad ja kümnetest punktidest koosnevad keelusildid, aga sadam toimib ja kadudeta.

Pühapäeval oli selline kodune tunne, nagu suurtes peredes, kus lapsed tulevad koju ja räägivad kus nad on olnud ja mida teinud. Tulid Urmas ja Ene perega, tulid Reet ja Arno, tuli Vallis. Arno rääkis, kuidas saada odaviske rekordiviskajaks ja mis tunne on üle aastakümnete seista pjedestaalil. Vallis rääkis halenaljakaid lugusid jahimeestest ning -naistest. Naersime ja tundsime kaasa.  Urmas ja Ene koos oma täielise perega vaatasid üle karused hoolealused, sõid lõunat, arutasid Ennoga, mida peaks lastele pärandama ja mis ise oleme saanud. Üks idee oli, et kõige paremad maainimesed tulevad Viljandi Kultuuriakadeemiast, kus õpetatakse endast ja teistest arusaamist. Väärt haridus.

Meie valvenädala pärliks oli pühapäevaõhtu hämaruses treileril saabunud „Turm“, kes tahtis minna ja läkski Hiiumaale. Seisime ning vaatasime laeva ja kolme noore inimese tarka ning täpset toimetamist. Nemad teadsid, mida nad teevad, sest sedamoodi on aastasadu tehtud. Ainuke, millega aidata saime oli 500 kg kive ja kolm tassi sooja kohvi.

Kui nüüd lugeda sadama külalisteraamatut, siis meeldivaid tundeid ning häid mõtteid on siit asanud ka teised, peale meie pere. Tore, et Soela sadam on olemas ja tal on kodutunne sees.

 

tõed ilmnevad
väikestes asjades nii
et ostke luupe  (A. Kuusk)

Purud 2016

...Rapid Gallery Loading...
              

                   

Teater: A. Tšehhov -

Saarlane Arno Kuusk andis välja mahuka värsiraamatu, kus pildistab maailma senryu ja haiku vormis.

“Olen paari aasta jooksul justnagu kõrvaltvaataja piilunud iseenda peas ja meeltes toimuvat ja sealt ekstraheerinud mõtteid ja tundeid ning püüdnud need jaapani kolmerealise ja 17-silbilise värsivormi võrku. Sisse jäid mõttesähvatused ja mõtisklused elust ja ilust, lustist ja vaevast ning muidugi ka igapäevaste toimetuste ja puhkehetkede kajastused. Enamikus humoristlikus laadis,” avab Kuusk ise 340-leheküljelise teose saamislugu.

Illustratsioonid kritseldas autor ise – sellistena on nad osa lugude sisust, mida kirjutaja ise kõige paremini mõistab, ja need aitavad seetõttu kaasa luuleteksti paremale mõistmisele ning ka mitte liiga tõsiseltvõetavusele, mis mõnede värsside puhul on paslik.

Eelmine luulekogu “Saatus sünnib peas” on Kuuse sõnul otsas. “Esialgne hirm, mis tekkis Meie Maa luulevaatleja küsimusest, et milleks niisuguseid värsse kirjutatakse, on nüüdseks taandumas. Suusõnalised vastukajad on julgustavad, ehkki ma ei kavatse kauemaks luulepõllule jääda, kui just sisesund luulevormi kasutamist nõuab. Julgust mõnikord värssides oma mõtteid väljendada lisas ka ajakirjas Looming ilmunud Peeter Sauteri suhteliselt toetav hinnang,” sõnas ta.

Tähelepanu Soela väinas liiklejatele. Veeteede Amte annab teada, et alates homsest, 13. juulist ei tööta Sõru sihi ülemine tuletorn (navimärk nr 702 http://nma.vta.ee/aton/aton_2445.html) ja Sõru sihi alumine tulepaak (navimärk nr 701 http://nma.vta.ee/aton/aton_2868.html). Sõru sihi ülemise tuletorni remontööde algusega seonduvalt demonteeritakse tuletornilt kõik tuleseadmed ning seega muutub Sõru siht kasutamatuks. Orienteeruv tulede töö taastamise aeg on 28. oktoobril 2016, mille kohta anname siis täpse info.
Austatud väikesadamate arendajad ja sõbrad!

Kutsun üles mõtlema oma kodusadamale, suvituskoha mereväravale või sõprade-tuttavate edendatavale jahtklubile ning leidma nende tegevusest just see "miski", mis vääriks tunnustust ja rahalist preemiat! Sõnastage sadama tegevust toetava kohaliku kogukonna saavutus, vormistage see taotlusena ning teie lemmiksadama sõbrad võivad saada auhinna, millega lahendada sadamas mõni parandamist vajav kitsaskoht või pidada lihtsalt üks tore pidu.

Merekultuuriaasta 2016 annab koostöös riigihalduse ministri Arto Aasaga välja kolm rahalist tunnustust Eesti väikesadamate arenguks ning kogukondliku tegevuse tunnustamiseks. Välja antakse kolm võrdset *preemiat suurusega 3000 eurot*. Preemiale saab esitada juriidilise isiku, seltsingu või kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV), kes on sadama omanik, sadamateenuse pakkuja või nende kogukonda esindav aktiivne koostööpartner. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. august 2016. Valiku teeb komisjon, kuhu kuuluvad Merekultuuriaasta 2016 ja rahandusministeeriumi esindajad ning valdkonna eksperdid. Preemia saajad selguvad hiljemalt oktoobris 2016.

Lisainfo ja ankeet preemiale kandideerimiseks on Merekultuuriaasta kodulehel:

http://merekultuur.ee/2016/05/11/vaikesadama-tunnustus/
Info Jaanitule kohta

Soela Sadama Jaanituli

Arhiiv