X

 

Selgitus

Head Soela sadama seltsi liikmed!

Teeme väikese kokkuvõtte novembrikuust sadamas, mis möödus vaatamata jahedale sügisilmale aktiivselt.

TALGUD

2. novembril oli sadamas "väike" talgupäev, mis aga kujunes päris tõsiseks tööpäevaks, korda said mitmed ripakil olnud asjad. Paigaldati tagasi terrassi äärelauad, mis olid eemaldatud teedeehituse ajaks. Kahele ringile sai veetud täitepinnas, korrastati teadetetahvli ümbrus ja kinnitati tahvli alus tormikindlalt, korrastati territooriumi, koristati seltsiruum, paigaldati kapteniruumi tagaseina soojustus. 

Talgutel osales 14 seltsiliiget. Eriline tänu suure tööpanuse eest Andres Maripuule, Mattisele ja Urmasele, aga muidugi ka kõigile teistele talgulistele.

AVAMINE

9. novembril toimus sadama rekonstrueerimise I ja II etapi tööde lõpetamisega seoses sadama pidulik avamine, millest ka ajakirjanduses palju juttu olnud. Avamisüritust kajastavaid artikleid ja videosid on Erkki ka kodulehe blogisse üles pannud. 

Vaatamata viletsale ilmale läks üritus korda, seda eelkõige tänu mõnede seltsiliikmete korraldustööle. Siinkohal suur tänu Vallisele, kes korraldas seltsiruumi lauad koos söögi-joogiga, ning Enele ja Urmasele, kelle mardisantide külaskäik lisas üritusele parajat elevust. Samuti tänud Andresele, kes korraldas asja valla poolt (toidud, suveniirid jm).

Pildid avamisüritusest saadan teise kirjaga järele (muidu läheb see e-kiri liiga mahukaks).

UUS SELTSILIIGE

Novembris esitas seltsi liikmeksastumise avalduse Svetlana Raudsepp, kelle juhatus oma koosolekul 29. novembril ka pidulikult seltsi vastu võttis. 

Tere tulemast meie töökasse ja sõbralikku sadamaklubisse!

JUHATUSE KOOSOLEK

Nagu varasemalt teatatud, jättis juhatus seoses sellega, et sadamas viimasel ajal olnud palju kokkusaamisi, ära tavaliselt novembrikuus toimunud üldkoosoleku. 29. novembril, varasemalt teatatud koosolekupäeval, toimus seltsi juhatuse koosolek. Lisaks uue liikme vastuvõtmisele arutas juhatus mitmeid sadamaprobleeme, tehtud rahataotlusi, eelseisvaid töid, üldkoosolekuks ettevalmistamist jm.

Kevadise üldkoosoleku aja teatab juhatus umbes kuu aega enne koosolekut. Plaanime koosolekut märtsis või aprillis, sõltuvalt sellest, millal talvepakane hakkab järele andma.

POIDE JA KÄIGUPOOMIDE VÄLJATÕSTMINE

Laupäeval, 7. detsembril kell 12.00 on plaanis tõsta sadama akvatooriumist välja paadipoid ja ujuvkai käigupoomid. Ootame poiomanikke ja käigupoomide kasutajaid sellele tööle käsi külge lööma. Kui ilm lubab, siis puhastame survepesuriga poid ja lisame käigupoomidele puuduolevad kruvid. Vajalikud tööriistad: survepesur, akutrell, mutrivõtmed, auto järelhaagis. Poid võivad poiomanikud tõsta enda boksidesse, või transpordime koos käigupoomidega 1 km kaugusel olevasse "kolhoosilauta" ilma eest varjule.

SADAM SÄÄSTUREZHIIMILE

Pärast poide ja käigupoomide väljavõtmist loeme selle hooaja lõppenuks, mis aga ei tähenda muidugi, et sadamat ei võiks edasi kasutada kuni jää tekkimiseni. (Sest lõhe ja meriforell on ju maitsvad kalad.:) ) Küll aga lülitame välja avamise puhul täisvõimsusel töötava välisvalgustuse. Valgustuse saab muidugi soovi korral sisse lülitada kapteniruumis asuvast elektrikilbist. Terrassivalgustuse ja automaatika-andurite paigaldus ning süsteemi häälestamine alles käib, seetõttu valgustus veel Teie kohalolekule ei reageeri.

AASTAVAHETUS SADAMAS 

Traditsiooniks on saanud uue aasta vastuvõtmine sadamas. Kuna nüüd on meil olemas ka ruum, kus saame tuulevarju, ja kus seekord töötab ka baar, siis on põhjust aastavahetusel sadamat külastada veelgi enam. Seltsiruumi uksed avame kell 23.30. Nagu ikka, võib kaasa võtta ka midagi lauale panekuks (näiteks piparkooki, tanguvorsti, siiakala, musta kalamarja vms), siis hea shampuse kõrvale maitsta, aga saame ka ilma hakkama. Peamine on hea tuju. 

Ja kui juhtub olema ilutulestiku rakette, ärge ka neid maha unustage.

Head saabuvat jõuluaega soovides,

seltsi juhatuse nimel

Margus

Avamise pilteAvamise pilteAvamise pilteAvamise pilteAvamise pilteAvamise pilteAvamise pilteAvamise pilteAvamise pilte
Järeltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildidJäreltalgute pildid
Laupäeval, 7. detsembril võetakse sadamas talvitumiseks veest välja ujuvkai käigupoomid ja ankrupoid. Hea, kui mõni paar tugevaid käsi abiks tuleb.
Hiiu Elu kirjutab, et Kärdla sadama ehitustööd on valmis:

Sadama kogumaksumuseks olnud 4,74 miljonist eurost ligikaudu 3,2 miljonit eurot katab Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede, mille elluviijateks on Siseministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Projekti omafinantseeringu tagab Kärdla linn.

„Tegemist on vaieldamatult viimase kümnendi suurima ehitustööga Hiiumaal,“ lausus Nordecon AS-i esindaja Kärdla sadama ehitustöödel Kaspar Kaldjärv. „Kärdlas, kus polnud ajalooliste sündmuste tõttu ligi 70 aastat sadamat, on nüüdsest avatud hiidlaste jaoks äärmiselt oluline merevärav. See peaks andma tõuke Kärdla ja kogu Hiiumaa kui turismisihtkoha arengule ning kaudselt puudutab sadama valmimine positiivselt kõiki saare elanikke.“

Kaspar Kaldjärve sõnul kulgesid sadama ehitustööd plaanipäraselt ja edukalt, kuna Nordeconil on pikaajalised kogemused vesiehitustööde teostamisel. Lisaks andis olulise panuse sadama valmimisse Nordecon ASi tütarettevõte Hiiu Teed OÜ.

Kärdla sadama ehitustööde käigus tehti süvendustöid ca 35 000 m³ mahus, muule rajati ca 500 m ulatuses ning sadama mitmesuguste funktsioonide täitmiseks ja veesõidukite hooldamiseks mõeldud ala laiendati ca 9000 m² ulatuses merre. Lisaks rajati sadama juurdepääsuteed ja autoparkla.

3,5 ja 3,0 meetri sügavuse sadamabasseiniga Kärdla sadamas on 58 sildumiskohta väikelaevadele. Perspektiivis on kohtade arvu võimalik suurendada 115-ni.

Sadama ehitustöid alustati mullu augustis ning need pidid lepingujärgselt kestma detsembrini 2013.

Hiiumaa Ettevõtjate Liidu poolt anti mõni aeg tagasi Kärdla linnavalitsusele üle tunnuskiri „Aasta tegu 2012" Kärdla sadama ehituse alustamise eest.

Kärdlas on valminud uus ja uhke paadisadamKärdlas on valminud uus ja uhke paadisadamKärdlas on valminud uus ja uhke paadisadamKärdlas on valminud uus ja uhke paadisadamKärdlas on valminud uus ja uhke paadisadamKärdlas on valminud uus ja uhke paadisadam

Koos hooaja tiheda lõpu ning sadma avamisega on paljud seltsiliikmed saanud kõvasti pingutada ning ka koos kvaliteetselt aega veeta. Juhatus teeb ettepaneku lükata esialgselt novembri lõppu planeeritud seltsi üldkoosolek edasi järgmisse aastasse. Kiireid ja olulisi otsuseid hetkel vaja teha ei ole. Juhatus teeb ettevalmistusi järgmiseks aastaks ning nende valmides tehakse ettepanekud üldkoosolekule. Sama koosolekuga saab siis võtta kokku 2013. aasta ning kinnitada seltsi aastaaruande.
Küllap paljud merega seotud inimesed kuulavad regulaarselt Kuku Raadio saadet "Meretund". Seda veab Postimehe ajakirjanik Küllike Rooväli. Viimases saates, 16. novembril, tegi Küllike intervjuu meie sadama Margusega. Saate alguseosa räägib Titanicu näitusest Tallinna Lennusadamas. Teine osa räägib Eesti tublide ettevõtjate osalemisest Saksa paadimessil Hanseboot. Kolmas osa ongi Soela sadamast - algab 33:50 saate algusest.

Saate koduleht asub: http://podcast.kuku.ee/saated/meretund/
Otse saab saadet kuulata: http://media.kuku.ee/meretund/meretund20131116.mp3

Head kuulamist!
Ajaleht - Saarte Hääl
12. november 2013

Mardilaupäeval avatud Soela sadamas on 42 paadikohta
Autor: Aare Laine

Ajaloolise Soela sadama asukohale ehitatud nüüdisaegse multifunktsionaalse sadama põhikai mahutab 20 ja ujuvkai 22 alust. Pammana poolsaare uus merevärav ja võrgukuur avati pidulikult laupäeva pärastlõunal.

“Tänast tunnet on raske sõnades väljendada. See on rõõmupäev kogu poolsaare rahvale,” ütles sadama heaks vaimuks kutsutav Aksel Auga. Põline randlane meenutas aega, kui Murika merest püütud räimekogused Soelasse toodi. Praegu sadamakapteni ametit pidava Auga sõnul on kala paari aasta taguse ajaga võrreldes taas rohkem.

“Kui sadam hakkas ilmet võtma, siis tuli ka kala,” tõdes Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Viiekümneliikmelise Soela sadama seltsi juhatuse esimehe Margus Pajuste ettekandest sai avamisele tulnud arvukas seltskond täpse ülevaate nii ehituse käigust kui ka kogu kompleksi maksumusest.

Viis aastat tagasi loodud MTÜ Soela Sadama Selts võttis põhieesmärgiks uue sadama rajamise. “Kui kinnisvaraarendajate jaoks on kolm tähtsat asja asukoht, asukoht ja asukoht, siis väikesadama jaoks on olulised inimesed, inimesed ja asukoht. Meie inimesed on kõik tublid. Seltsi kuuluvad ka suvesaarlased. Ühistegevus on meid liitnud. Igaüks meist on andnud oma panuse selle sadama ja võrgukuuri valmimisse,” toonitas seltsi juht, ettevõtja ja Leisi vallavolikogu liige Pajuste.

Sadama rajamine läks maksma 393 051,87 eurot. PRIA kalandusfond toetas Leisi valla ettevõtmist 318 384,05 euroga ja Leisi valla panus oli 74 364,29 eurot. Võrgukuuri ehitamine maksis 72 983 eurot. Sellest 50 007 eurot annetasid seltsi liikmed. Leaderi programmist saadi toetust 13 790 eurot ja vald aitas 9186 euroga.

Sadama territoorium sai mustkatte. Akvatooriumist välja kaevatud ligi 4000 kantmeetrit savimoreeni kuhjati mõnesaja meetri kaugusele lastele kelgu- ja suusamäeks.

Peaehitaja oli AS Kuressaare Ehitus. Ettevõtte juhi Tõnu Toompuu sõnul oli Soela sadam Kuressaare Ehitusele üldse 27. vesiehitis. “Midagi erilist selle sadama ehitamisel ei olnud. Vahest võib mainida seda, et sulgesime muulidega sadama akvatooriumi, et ala paremini süvendada,” märkis Toompuu.

Sadama akvatoorium süvendati kahe meetri sügavuseks. Ennekõike on sadam rajatud kohalike kalurite tarvis, aga selle multifunktsionaalsus võimaldab vastu võta ka külalisjahte ja -kaatreid. Margus Pajuste oli veendunud, et juba järgmise aasta navigatsioonihooajal saavad nad külalistele sadamas ka vajalikke teenuseid osutada.

Soela sadamat teati juba mitu sajandit tagasi. 18. sajandil asusid Soelas ka Punase Risti päästejaam ja piirivalvekordon. Sadama lähistel on vana kiviehitis, mis on kasutusel olnud nii elamu, piirivalvurite maja kui ka soolalaona.

Hiiumaalt saarlastele kingitust tooma ja häid sõnu ütlema tulnud Tärkma sadama seltsi liige, ametilt Saku õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein andis teada, et tuleval aastal saab valmis ka Tärkma sadam. “Meil oli Soela sadama rajamisest palju õppida. Kindlasti aitavad naabersaarte sadamad kaasa hiidlaste ja saarlaste vaheliste sidemete avardamisele,” toonitas Kastein.

Avamistseremoonial peeti kingituste ja tänusõnadega meeles nii ehitajaid kui ka kõiki neid, kes sadama rajamisele kaasa aidanud. Külla tulnud mardisandid naerutasid puupüsti täis võrgukuuri publikut päevakohaste naljade ja trikkidega.

Sadama pidulik avamine

Ajaleht - Meie Maa
11. november 2013

Sadam avati vihma, tuule ja martidega
Autor: Veljo Kuivjõgi

Laupäeval kell 16, kui üle saja inimese oli kogunenud Soela sadama pidulikule avamisele, hakkas poole tunni pärast vihma sadama ja vali tuul puhuma. See olevat ühe sadama jaoks hea märk. Hea märk on ka mardisantide avapeol käimine.

“Päriselt ei saa vist ükski sadam valmis, meil on ka Soelas veel tegemist piisavalt, aga sadama hüdrotehnilised tööd on lõpetatud,“ kinnitas MTÜ Soela Sadama Seltsi juhatuse esimees Margus Pajuste Meie Maale. Viis aastat on selts tegutsenud ja kahes etapis projektitoetust saanud seni 386 000 eurot, lisaks on 50- liikmelise seltsi liikmed panustanud 50 000 euro ringis oma raha.

“Leisi vald sai PRIA-st Euroopa Kalandusfondi toetusraha kaks korda, lisaks sai MTÜ ujuvkai jaoks kalandusfondist raha, paar korda oleme MTÜ nimel saanud ka LEADER külameetmest raha võrgukuuri jaoks. Kevadeks jääb üks väiksem projekt, mis Saarte Kalandusest sai heakskiidu, magevee saamiseks puurkaevu rajamiseks. Siis saab kai pealt lisaks elektrile võtta ka joogivett. Sadama akvatooriumi mõõdistus ja faarvaatri navigatsioonimärgistus jäävad samuti kevadeks,“ teatas Pajuste.

Soela sadamasse peaksid saama sõita kuni kahemeetrise süvisega laevad, eilne veetase näitas sellest 30 cm üle, suvel oli paraku samapalju alla. “Eelmisel aastal oli veetase pidevalt kaks meetrit, aga tänavu suvel oli hästi madal veeseis.“

Tänavu oli 15 paati pidevalt Soela sadamas ja järgmisel aastal on seltsi liikmed toomas lisaks paate, kokku tuleb 20 või enam alust.


Sadam 40 alusele

“Ruumi jätkub ka külalistele, meie sadam mahutab 40 alust. Soela Sadama Seltsi kuulub hulganisti ka suvesaarlasi, suvekodude omanikke, on kaks soomlast, üks väliseestlane, kes elab Kanadas. Need liikmed osalevad aktiivselt talgutel ja mis seal salata, ka rahaliselt toetavad tõsiselt meie seltsi,“ teatas juhatuse esimees.

Margus Pajuste on ka seda meelt, et kui Soela sadam ükskord niivõrd populaarseks saab, et 40 paadikohta kõik hõivatud, saab muuli äärde ka ujuvkai panna. Kuna Soela sadam on Leisi valla avalik sadam, võivad kõik valla elanikud ka oma paadi Soelas vette lükata. Ühe päeva eest teenustasu ei võeta, see algab teisest päevast. Seltsi liikmete aastane liikmemaks oli seni 20 eurot ja selle maksu eest võib seltsi liige aasta läbi oma paati sadamas hoida.


Võrgukuuri hoone tehti oma raha eest

Soela sadama võrgukuur, milles on paar üldist panipaika ja 20 paadiomanike panipaika, lisaks veel 44- ruutmeetrine saal, läks maksma üle 60 000 euro, millest 50 000 panustasid seltsi liikmed. “Paadiomanikud panid oma pokside eest 34 000 eurot, need paaditarvikute panipaigad on nende isiklikus kasutuses. Seltsiruumis saame koolitusi läbi viia, kui vaja, ka sünnipäeva pidada või mida iganes,“ arvas Pajuste. Enamuse ehitustöödest tegi Kuressaare Ehitus, aga ka Eesti Teed, Sipresse OÜ ja teised.

Sadama avamiseks oli 25 meetri pikkune sadama logodega lint, mille küljest võisid kõik soovijad endale tükikese lõigata. Avamislindi lõikasid läbi Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, vallavolikogu esimees Andrus Kandima, Saarte Kalanduse juhatuse esimees Aarne Põlluäär ja Soela sadama kapten Aksel Auga.


Sadama pidulik avamine

Kanal 2, Reporter

Sadam öösSadam öösSadam öösSadam öösSadam öösSadam öös

Arhiiv